Suislepa küla on eelkõige tuntud samanimelise õunasordi poolest.
Tänapäevane Suislepa on õdus küla tavapäraste maaelu juurde kuuluvate taristutega. Suislepa külastuse muudavad eriliseks kaunis ürgne loodus, puhke- ja vabaaja veetmiseks mõeldud kohad ning tegevused, mis arenevad pidevalt ja pakuvad terviklikku külastuselamust nii peredele kui suurematele seltskondadele.
Kui Suislepa mõis, õunapuule pühendatud kivi, liivakivipaljand ja nälja-aastatele pühendatud mälestuskivi on üle vaadatud, siis Õhne jõe kaldal on puhkeplats koos lõkkeaseme, kalastuskoha, paadisadama ja kiigega. Puhkeplatsi lähedal on korvpalli- ja võrkpalliplats, jalgpalliväljak ning laste mänguväljak koos kõige vajalikuga. Puhkeplatsi servast algab umbes 1km pikkune mõisahärra matkarada, mille laudtee võimaldab jalgsi liikumist nii suvel kui talvel. Osavamad võivad kaasa võtta jalgratta või lapsevankri. Giid on matkaraja lähedusse paigutanud erinevaid puuliike tutvustavad infotahvlid, et oma jutuga mitte rappa minna.
Kui abi on vaja, siis võib küsida iga vastutulija käest. Vastused on tihti põiklevad ning pikad. Seni on abita jäänud vaid üks turistide grupp Ida-Brasiiliast, kuna nad ei küsinud mitte midagi.
www.suislepa.ee
Viljandi linn asub meist 40km kaugusel ning Võrtsjärve äärde pääseb 10-minutilise auto- või paadisõiduga!
Tänapäevane Suislepa on õdus küla tavapäraste maaelu juurde kuuluvate taristutega. Suislepa külastuse muudavad eriliseks kaunis ürgne loodus, puhke- ja vabaaja veetmiseks mõeldud kohad ning tegevused, mis arenevad pidevalt ja pakuvad terviklikku külastuselamust nii peredele kui suurematele seltskondadele.
Kui Suislepa mõis, õunapuule pühendatud kivi, liivakivipaljand ja nälja-aastatele pühendatud mälestuskivi on üle vaadatud, siis Õhne jõe kaldal on puhkeplats koos lõkkeaseme, kalastuskoha, paadisadama ja kiigega. Puhkeplatsi lähedal on korvpalli- ja võrkpalliplats, jalgpalliväljak ning laste mänguväljak koos kõige vajalikuga. Puhkeplatsi servast algab umbes 1km pikkune mõisahärra matkarada, mille laudtee võimaldab jalgsi liikumist nii suvel kui talvel. Osavamad võivad kaasa võtta jalgratta või lapsevankri. Giid on matkaraja lähedusse paigutanud erinevaid puuliike tutvustavad infotahvlid, et oma jutuga mitte rappa minna.
Kui abi on vaja, siis võib küsida iga vastutulija käest. Vastused on tihti põiklevad ning pikad. Seni on abita jäänud vaid üks turistide grupp Ida-Brasiiliast, kuna nad ei küsinud mitte midagi.
www.suislepa.ee
Viljandi linn asub meist 40km kaugusel ning Võrtsjärve äärde pääseb 10-minutilise auto- või paadisõiduga!
Suislepa õuna lugu
Õunasort "Suislepp" on kohaliku päritoluga sort, mis on hakanud levima Suislepa mõisa aiast. Sort on ammu tuntud ja kõik ajaloolised andmed viitavad sellele, et seda on siin kasvatatud juba 18. sajandil. W.Paskevitsi arvates on sort aretatud pärsia punase suviõuna seemnest. Esmakordselt mainis trükisõnas "Suislepa" õunasorti prantsuse pomoloog A.Leroy 1845. aastal. Selleks ajaks oli meie õunasort levinud juba paljudes Euroopa riikides. 18. sajandi alguses oli Suislepas üks mõis - kroonumõis, mille häärber asus praeguse laululava ja endise Nurmekivi maja kohal. Et käis Põhjasõda, läbisid mõisat korduvalt vene ja rootsi väed, kes ületasid Õhne jõe mõisasüdame kohal parvedega (Viljandi-Oiu-Tartu maanteed veel polnud). Sel ajal vaevalt õunapuu aretamisega tegelda suudeti, arvavad ajaloouurijad. Õunapuu aretamise täpne aeg on teadmata. Järgmine riigimõisa omanik oli 1725-1734. a. Liivimaa kindralsuperintendant Heinrich Bruiningk, kelle asetäitjaks Suislepas oli väga ettevõtlik leitnant von Folek. Nende meeste ja mõisaaedniku teeneks loetaksegi "Suislepa" õuna aretamist. Kahjuks ei ole teada andeka aedniku nime. 1797.a. eraldas keiser Paul 1 Suislepa kroonumõisast tüki maad ja andis selle pärisomandisse parun Mengdenile. Suisleppa tekkis kaks mõisat - Vana-Suislepa kroonumõis ja Uue-Suislepa eramõis. Puuviljaaed jäi Uue-Suislepale. Eesti esimene pomoloog Spuhl-Rotalia on loetlenud "Suislepa" õuna head omadused: kõige parem lauaõun, ühtviisi hää söögi-, köögi- ja müügiõun, kallis ja peenemaitseline sort, sobib kasvatada nii suurtes kui väikesets aedades. Kui keegi asutab vakamaa-suuruse aia, olgu seal 5 "Suisleppa" arvas ta. Ka Jurjevi lunstkärner Danguelli liigitas "Suislepa" 10 kõige parema sordi hulka.
